Kui arvate, et keskmisest suurem higistamine on vaid väga väheste inimeste problem, siis te eksite. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab liighigistamise all, kuid vastavalt mõnedele uuringutele peab end kuni 25% inimestest aeg-ajalt tugevateks higistajateks, näiteks seoses emotsionaalse või füüsilise pinge, palavuse, avalike esinemiste, kitsamate riiete kandmise või vürtsikate toitude söömisega.

Liighigistamiseks peetakse higistamist suuremal määral kui vajalik normaalseks keha jahutamiseks. Probleem algab tavaliselt lapse -või noorukieas, esinedes sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus.

Higinäärmete tüübid

Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast, sealhulgas peopesad, tallad, kaenla-aalused, otsmiku ja põskede piirkonnad ning nad avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on tihkem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu. Nii ekriinseid kui apokriinseid higinäärmeid aktiveerivad närvid, mis reageerivad mitmesugustele stiimulitele, nagu:

• Sõnumid ajust selle kohta, et kehal on liiga palav
• Hormoonid
• Emotsioonid
• Füüsiline tegevus või treening

Liighigistamise põhjused

Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit meditsiinilist liigse higistamise põhjust. See algab tavaliselt lapsepõlves või noorukieas, võib olla pärilik ja esineb üldjuhul paikselt kätel, jalgadel, kaenla all, harvem näol ning on peamiselt seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Huvitav on see, et kuigi primaarse hüperhidroosi all kannatavad inimesed kogevad higistamishoogusid tavaliselt vähemalt 1x nädalas, ei juhtu seda harilikult öösiti.

Sekundaarne generaliseerunud (üle kogu keha) higistamine võib tekida sagedamini hilisemas eas ja seda kogetakse tavaliselt ka öösiti. Sekundaarse higistamise taga võivad sageli olla mitmed meditsiinilised või muud põhjused:

• menopaus
• kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk)
• ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt)
• neuroloogilised haigused
• palavikuga kulgevad haigused
• tuberkuloos (öine higistamine)
• psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus)
• ravimid (näiteks propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin); aspirin või atseetaminofeen suures doosis; morfiin
• krooniline alkoholism
• teatud toidud ja joogid – vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (näiteks küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid; joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi

Liighigistamise ravi

Võimalusel tuleb ravida higistamise põhjuseid, samuti potentsiaalseid tüsistusi, nagu bakteriaalseid ja seeninfektsioone.

Liighigistamise ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni ning korrektse ravi ja elustiili muutustega suudavad paljud inimesed selle tüütu probleemi kontrolli alla saada.

Antiperspirandid – esmavaliku vahendid liighigistamise ravis

Sageli aetakse segamini terminid antiperspirant ja deodorant. Antiperspirant pärsib higi eritumist, deodorant vaid maskeerib higi lõhna.
Antiperspirantide koostisesse kuuluvad peamiselt mitmed alumiiniumisoolad. Arvatakse, et koos higiga moodustavad nad higinäärmete juhades ajutise korgi ja takistavad higistamist. Ei maksa karta, et see takistab keha jahutamist, kuna näiteks kaenla-aluste pindala on üle 300 korra väiksem kogu keha pindalast.

Tõsisema higistamise korral ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada. Tugevamaid antiperspirante saab ära tunda alumiimiumkloriidi protsendi järgi, mis peab olema 10-20. Alumiiniumkloriidi lahuse mõjul tõmbuvad higinäärmete juhades pindmised korgikesed ja juhad tõmbuvad võimalikult kokku, takistades nii higistamist. Korgikesed eemaldatakse nahalt naha pesemise ja rakkude loomuliku irdumisprotsessi tulemusena. Antkasutamise lõpetamisel juhade normaalne suurus ja higistamine taastub.

Tugevamaid antiperspirante kantakse peale eelistatult ööseks. Positiivse tulemuse saabumisel vahendatakse kasutamist 2-3 korrale nädalas või vastavalt vajadusele. Mõnel protsendil inimestel võib raviga kaasuda vähene naha kipitus või sügelemine. ärritusnähtude vältimiseks/vähendamiseks tuleb antiperspiranti panna kuivale ja tervele nahale ja hommikul nahka veega loputada. Vahetult enne tarvitamist ei tohiks nahka raseerida.

Vastavalt värskelt avaldatud ekspertide soovitustele (Hyperhidrosis:clinical presentation, evaluation and management. Expert Rev.Dermatol. 5(1), 31-44 (2010)) soovitatakse hüperhidroosi ravi alustada võimalikult madalas koguses alumiiniumkloriidi sisaldava tugevatoimelise antiperspirandiga ja vaid vajadusel vahetada see kangema vastu. Maxim sisaldab just optimaalses koguses alumiiniumkloriidi – 15%, mis vastavalt uuringule on sama efektiivne kui 20% -line toode, kuid paremini talutav (Hölzle E. Topical pharmacological treatment. Curr Probl Dermatol. 2002;30:30-43)

Iontoforees

Iontoforees on üle 50a. vanune veeprotseduur, mille ajal juhitakse nahka nõrk elektrivool. Ei ole teada, kuidas täpselt iontoforees toimib, kuid arvatakse, et elektrivoolu ja vees olevate mineraalosakeste koostoime tulemusena pakseneb naha välimine kiht, mis blokeerib higi väljumise nahapinnale. Iontoforees on kõige efektiivsem (83% vastavalt Ameerika Dermatoloogia andmetele) peopesade/taldade higistamise puhul, kuid selle miinuseks on suur ajakulu (esimestel nädalatel 10-20 min 2-3x nädalas) ja töömahukus ning ajutine toime.

Botuliintoksiin (Botox)

Botuliintoksiini, mis siiani on tuntud eelkõige kortsude silujana, hakati primaarse liighigistamise raviks kasutama 2004.a. Botox blokeerib närviülekande higinäärmetele. Botoxi süste võivad teostada spetsiaalse koolituse saanud ja vastava kogemusega arstid eelkõige kaenla-aluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandid ei ole aidanud. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub keskmiselt 4-8 kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botoxi süstid on efektiivsed, ohutud ning kõrvaltoimed minimaalsed.

Suukaudsed ravimid

Mõnedel juhtudel kasutatakse hüperhidroosi raviks suukaudseid ravimeid, mis takistavad kõikide higinäärmete stimuleerimist. Suukaudsed ravimid võivad küll teatud juhtudel olla üsna efektiivsed, kuid tõsiste kõrvaltoimete (suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine jt.) tõttu ei soovitata neid pikaajaliselt kasutada. Süsteemne ravi sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad diffuusse üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all.

Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia (ERS)

ERS on operatsioon, mida teostatakse üldnarkoosis. Endoskoobi abil väikeste naha sisselõigete kaudu opereerides lõigatakse läbi higinäärmeid reguleerivad närvid. Selle tulemusena lakkab ~98%-l patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea (~75%).
Tüsistustest võib peale operatsiooni tekida kompensatoorne higistamine muudes kehapiirkondades, näiteks seljal või jalgade tagapinnal. See on tavaliselt suhteliselt hästi talutav ja omab tendentsi väheneda 6-12 kuu jooksul. Umbes 1%-l patsientidel on tegemist tugevalt häiriva kõrvaltoimega.

Pindmine liposuktsioon

Pindmist liposuktsiooni tehakse samuti üldnarkoosis. Näidustuseks on kaenla-aluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsematele ravidele, sealhulgas Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse küreti abil naha-alust kude ja suurenenud higinäärmeid. Operatsiooni efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt 6 kuu jooksul, võib näärmekude ja higistamine taastuda.

Üldised nõuanded higistamise ja kehalõhna vähendamiseks:

• Kõige iga päev vannis või duÅ¡Å¡i all. Samas ärge unustage, et liigne, eriti lõhnastatud ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust.
• Peale pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades.
• Kandke naturaalsest materjalist riideid, sokke ja jalanõusid.
• Vahetage sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, iga kord jalgu põhjalikult kuivatades.
• Eelistage puuvillase tallaga sukki ja sukkpükse
• Püüdke mitte kanda samu jalanõusid 2 päeva järjest, kuna need ei kuiva täielikult ära ööpäeva jooksul.
• õhutage jalgu. Kõige paljajalu nii palju kui võimalik.
• Vajadusel kandke ööseks higistavatele piirkondadele antiperspiranti, eelistatult lõhnavaba.
• Katsuge lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.
• Muutke oma toitumist juhul, kui täheldate selle seost higistamisega ja higi lõhnaga. Proovige ära jätta kofeiiniga joogid, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul.
• Kodustest vahenditest aitavad kaenla-aluste higistamist vähendada laimimahl, õunasiider või valge äädikas, mida tuleb kanda kuivale, puhtale ja tervele nahale; vastasel juhul võib tekida nahaärritus ja/või  infektsioon. Sarnaselt toimivad ka maisitärklis ja küpsetussooda.